|
Termiline pinge on mõiste, mis kirjeldab klaasis tekkivad koormusi, kui klaasi pinna erinevad osad puutuvad kokku erinevate temperatuuridega. Päikesesoojuse mõjul paisub klaas nii raamiga katmata kui raamiga kaetud pinnal. Mida soojustneelavam klaas on, seda ulatuslikum ja kiirem on selle reaktsioon päikesekiirgusele. Klaasi servad aga on raamis ning seetõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud ning soojenevad ka aeglasemalt ja paisuvad vähem.
Kui temperatuuride erinevus klaasi põhipinna ja servade vahel ületab turvalise piiri, võib klaas puruneda. Seda nähtust nimetatakse termiliseks purunemiseks. Termilise purunemise tunneb reeglina ära selle järgi, et see algab klaasi servade suhtes vertikaalselt ja selle tulemusena tekib looklev käänuline mõra. Termiline purunemine tekib, kui temperatuurimuutus keskala ja ääreala vahel ületab teatud kriitilise piiri, mis sõltub klaasi tüübist.
Klaasi asend ilmakaarte suhtes: Klaasi orienteeritus ilmakaarte suhtes on oluline, kuna lõuna- või lääne poole suunatud klaasid on rohkem päikese käes kui põhjapoole suunatud.
Kalle: Klaasi kalle omab tähtsust, kuna neeldumismäär on suurim, kui päikesekiired langevad klaasile täisnurga all (risti) . Nurga all klaasile langev päikesekiirgus peegeldub osaliselt klaasi pinnalt tagasi. Kõige kriitilisem kalle on nurk 30-50C horisontaali suhtes.
Soojusabsorptsioon: Massvärvitud klaas absorbeerib rohkem päikesekiirgust kui tavaline kirgas klaas ja soojeneb seega rohkem. Madala emissiivsusega klaasil on samamoodi suurem neeldumisvõime kui kirkal klaasil.
Õhu ringlus klaasi läheduses: Õhu liikumine sees-ja väljaspool mõjutab oluliselt klaasi jahtumist. Tuulevaiksetel päevadel saavutab klaas seetõttu kõrgema temperatuuri.
Päikese varjamine: Ribikardinad, nii paketisisesed kui -välised, peegeldavad päikesekiirgust tagasi, misjuures klaas soojeneb tugevamalt.
Pealekleebitud päikesekaitsekiled, dekoratsioonid jms: Pealekleebitud päikesekaitsekiled või dekoratsioonid võivad põhjustada kõrgenenud klaasitemperatuuri või ebaühtlast klaasi soojenemist, kuna kile absorbeerib rohkem päikesekiirgust kui klaas.
Varjud: Teravalt piiritletud varjud, mis ulatuvad kaugemale kui 100 mm klaasi servast, võivad põhjustada klaasi pinnal temperatuurierinevusi ja seega ka termilisi pingeid. Varjud võivad nt tekkida tänu markiisidele, sügavatele aknaõnarustele, katuseräästatele või naaberehitistele.
Lahendus: Kuigi termiliste pingete tekkimist klaasis aitab vähendada ülaltoodud tegurite arvessevõtmine, ei välista see ikkagi klaasi purunemist. Ainukeseks garanteeritud lahenduseks on klaasi karastamine või termiline tugevdamine. Jaga viidet:
|